Suurkriisi ajal — olgu selleks energiakatkestus, kommunikatsioonihäire või julgeolekuhädaolukord — leiavad omavalitsused end institutsionaalse reageerimise esirindelt. Nad on kõige lähemal punkt riigi ja elanikkonna vahel.
See lähedus on nende nii vastutus kui ka väljakutse. Omavalitsustel puuduvad sageli riiklike asutuste ressursid ja spetsialiseerumine, kuid nad seisavad silmitsi kriisijuhtimise täiskompleksusega kohalikul tasandil.
Omavalitsuse valmisoleku lünk
Uuringud ja kogemused näitavad järjekindlalt, et omavalitsuse valmisolek varieerub märkimisväärselt. Suuremad omavalitsused, kellel on pühendatud tsiviilkaitseekspertide töötajad, võivad olla hästi ette valmistatud. Väiksemad omavalitsused, piiratud ressurssidega ja spetsialiseeritud töötajateta, ei ole sageli.
See ei ole kriitika — see on struktuuriline reaalsus. Omavalitsuse töötajad on üldistid, kes teenindavad laiu kogukondi. Kriisivalmisoleku koolitus peab olema juurdepääsetav, praktiline ja asjakohane kohaliku omavalitsuse tegelike tingimuste jaoks.
Kohaliku võimekuse arendamine
Tõhus omavalitsuse valmisolek keskendub väikesele hulgale kriitilistele võimetele: kommunikatsiooni säilitamine taristu katkemisel, koordineerimine riiklike struktuuridega, oluliste teenuste haldamine haavatavatele elanikkonnarühmadele ja otsustusvõime säilitamine, kui juhtkond ei ole kättesaadav või on surve all.
Neid võimeid saab arendada sihipärase koolituse, stsenaariumiharjutuste ja lauaõppuste kaudu, mis simuleerivad realistlikke kohalikke kriisistsenaariumeid.